K O H T U M Ä Ä R U S

Document hittat på https://www.teatmik.ee/en/judgment/168995701

Google översatt

---

K O H T U M Ä Ä R U S 

Kohus Tallinna Ringkonnakohus 

Kohtunik Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal 

Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2015, Tallinn  

Tsiviilasja number 2-15-14492 

Tsiviilasi Bolagsupplysningen OÜ ja II hagi Svensk Handel AS vastu andmete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks, kommentaaride eemaldamise kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.10.2015 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise ja hagi tagamise avalduse rahuldamata jätmise kohta 

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik  Bolagsupplysningen OÜ ja IIi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I:  Bolagsupplysningen OÜ (registrikood 12497023, Asula, Pärsi küla, Karksi vald, Viljandi maakond, 69110)
Hageja II: II (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXX XX-X XXXXX XXXXXX)
Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk
Kostja: Svensk Handel AB (registrikood 556025-8807, Regeringsgatan 60, Stockholm 103 29)

Menetluse liik Kirjalik menetlus 

RESOLUTSIOON 

1. Jätta Harju Maakohtu 01.10.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hagejate Bolagsupplysningen OÜ ja II kanda.
3. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.    

Asjaolud 

29.09.2015 esitasid Bolagsupplysningen OÜ (hageja I) ja II (hageja II) Harju Maakohtule hagi Svensk Handel AS (kostja) vastu, milles palusid hageja I kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist, kommentaaride eemaldamist, hagejale I kahju hüvitamist summas 56 634,99 eurot ja hagejale II kohtu äranägemisel õiglase mittevaralise kahju hüvitamist. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise avalduse, paludes hagi tagamise korras kohustada kostjat keelama juurdepääsu 25.07.2014 lisatud hagejat I puudutavale infole ja kommentaaridele http://www.svenskhandel.se/verksam-i-handeln/sakerhetscenter/varningslistan/varningslistan/bolagsupplysningen/ lehel. 

Hagiavalduse kohaselt on kostja lisanud hageja I enda lehel peetavasse nn „musta nimekirja“ koos sissekandega, et hageja I tegeleb petmise ja kelmusega. Lehel avatud kommentaariumis on ligi 1000 kommentaari, mille hulgas kommentaarid, mis sisaldavad otseseid üleskutseid vägivallale hageja I ja tema töötajate ning hageja II vastu. Kostja on keeldunud sissekande ja kommentaaride eemaldamisest ning selle tõttu on hageja I majandustegevus Rootsi Kuningriigis halvatud ning igapäevaselt tekib hagejal I sellest varaline kahju. Alates hagejale I 23.04.2015 saadetud pulbriga täidetud ümbriku lahtitegemist hageja II tütre poolt ei ole hageja II suutnud enam tööl keskenduda ning kannatab pideva hirmutunde käes ja kannab sellega seonduvalt moraalselt kahju. Kui kostja ei oleks ebaõiget infot avaldanud, ähvardavate kommentaaride kirjutamisele õhutanud või oleks koheselt kustutanud ähvardavad kommentaarid, ei oleks kahju tekkinud.  

Esimese astme kohtu määrus 

01.10.2015 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata hagejate hagi tagamise avalduse ja keeldus hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda.  

Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 1, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hagejad tuginevad kohtualluvuse osas Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüssel I määrus) art 7 lõikele 2 mille kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda.  

Kohus selgitas, et käesoleva tsiviilasja puhul kuulub eelviidatud Brüssel I määrusest kohaldamisele artikkel 4 p 1, mille kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ehk antud juhul Rootsi Kuningriigi kohtusse. Brüssel I määruse artikli 5 lg 1 kohaselt on võimalik isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse antud peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Kohus juhtis hagejate tähelepanu, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole võimalik rakendada artikli 7 p 2, mille kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Hagiavaldusest ei nähtu, et kahju tekkimise kohaks oleks Eesti Vabariik.    

Hagejad viitavad Euroopa Kohtu lahendile C-441/13, Pez Hejduk vs EnergieAgentur.NRW GmbH punktile 34, kuid kohus leiab, et hagejate viidatud lahend ei ole asjakohane. Viidatud kohtulahendis esinenud asjaolud erinesid oluliselt nendest asjaoludest, millised on kirjeldatud hagiavalduses. Antud Euroopa Kohtu eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste 

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 3. Eelotsusetaotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille poolteks olid Austrias elav hageja ja Saksamaal asuv kostja ning mille esemeks oli nõue tuvastada autoriõiguste rikkumine seeläbi, et kostja avaldas Internetileheküljel hageja tehtud fotod ilma hageja nõusolekuta.   

Käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist autoriõiguse vaidlusega, vaid ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju hüvitamise, kommentaaride eemaldamise kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ning kohtulahendi sisust tulenevalt paralleeli tõmbamine viidatud Euroopa Kohtu lahendiga on asjakohatu. Viidatud lahendi puhul on hageja jätnud tähelepanuta, et tegemist oli autoriõigusliku vaidlusega fotode osas. Autoriõiguste olemasolu, nende kehtimine või rikkumine ei ole sõltuv sellest keelekontekstist, mida kasutati teose avaldamisel. Foto on vaatajatele mõistetav ka ilma keelelise kontekstita. Lisaks ei vaja Austrias ja Saksmaal elavad isikud teineteisest arusaamiseks tõlgi abi. Käesoleval juhul on vaidlustatud andmed ja kommentaarid avaldatud rootsi keeles. Need kommentaarid ja avaldused ei ole Eestis elavatele isikutele arusaadavad ilma tõlgi vahenduseta, mistõttu on kommentaaride ja ebaõigete andmete mõistmine olulisel määral sõltuv keelelisest kontekstist. Väidet, et hagejale oleks kahju tekitatud nimelt Eestis, ei ole hageja sisuliselt põhistanud ega tõendanud. Hagiavalduse kohaselt on juriidilisest isikust hagejale tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol ning hageja on välja toonud, et tema käive Rootsi kroonides on vähenenud. Viited Rootsi kroonidele annavad tunnistust sellest, et hagejale I on kahju tegelikult tekkinud Rootsis ja vastupidist põhistust hagiavaldusest ei nähtu. Samuti on hagiavalduses rõhutatud, et hageja tegutseb kõigis Skandinaavia riikides. Järelikult nähtub ainuüksi hagiavaldusest, et hagejale I ei ole kahju tekkinud Eestis. Hageja II osas palutakse hagiavalduses välja mõista mittevaraline kahju, mis seondub antud hagejale Eestis saadetud kirjadega. Samas ei nähtu hagiavaldusest, kuidas on väidetud kirjade saatmisega seotud kostja. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks talle kirju saatnud. Seega ei ole ebameeldivate kirjade saatmisest tingitud mittevaralise kahju tekkimise eest vastutav kostja.  

Kohus osundas, et kui hageja viide nimetatud Euroopa Kohtu lahendile oleks asjakohane, siis lahendi punkti 37 kohaselt on teiste liikmesriikide kohtud määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 ja territoriaalsuse põhimõtte alusel üldjuhul pädevad tuvastama nende endi territooriumil autoriõigustele ja autoriõigusega kaasnevatele õigustele tekitatud kahju, sest nad on paremas olukorras esiteks hindama, kas asjaomases liikmesriigis tagatud õigusi on tegelikult rikutud, ja teiseks määrama kindlaks tekitatud kahju liigi. Käesoleva tsiviilasja raames on hagejad hagiavalduse kokkuvõttes selgelt välja toonud, et hageja I majandustegevus on Rootsi Kuningriigis halvatud ning igapäevaselt tekib hagejal sellest varaline kahju, mistõttu peaks nimetatud lahendi kohaselt Eesti Vabariigi kohtu asemel olema pädev Rootsi Kuningriigi kohus hindamaks hageja väidetavat kahju, sest hageja I majandustegevus on tema enda sõnul halvatud just Rootsi Kuningriigis. Hageja on ka hagiavalduses läbivalt viidanud Eestis kehtivatele õigusaktidele ja nende rikkumisele kostja poolt, kuid hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on hagiavalduses kirjeldatud asjaolude pinnalt Eesti õigus kohaldatav.  

Lisaks rõhutab kohus, et hagejad on kohtualluvuse kindlaksmääramisel tuginenud ainult kahju tekkimise kohale, kuid on jätnud täielikult tähelepanuta, et kõik kohtule esitatud tõendid on originaalis rootsikeelsed ning seetõttu ei saa loogiliselt järeldada, et kahju tekkimise kohaks oli automaatselt Eesti Vabariik. Hageja esitatud asjaolu, et vaidlusalune veebileht oli ligipääsetav Eestis, ei saa olla automaatselt aluseks sellele, et tsiviilasja tuleks lahendada Eesti kohtus. Kohtule on esitatud 237 lehekülge rootsikeelseid kommentaare, mis aga kohtu 

eelviidatud selgituse kohaselt ei ole Eestis elavatele isikutele ning ettevõtetele ilma tõlketa arusaadavad.   

Samuti on hagejad kohtualluvuse määramisel lähtunud ainult hagejale I väidetavalt tekkinud  kahju asukohast, jättes täielikult tähelepanuta, et see ei ole hagejate ainus nõue kostja vastu. Andmete ümberlükkamise, kommentaaride eemaldamise kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ei ole hagejad kohtualluvust hinnanud. Viidatud nõuded ei saa Brüssel I määruse järgi olla alluvad Eesti kohtule. Hagejad ei ole põhjendanud, et hagiavalduses toodud asjaolud häiriksid hagejate tegevust Eestis, välja ei ole toodud ühtegi asjakohast tõendit. Kohus viitas, et hagejate esitatud seisukoht, et hageja I ärimudel toimib kõigis Skandinaaviariikides selliselt, et lepingud sõlmitakse välisriigi isiku ning hageja vahel, kõik lepingujärgsed tasud kantakse Eesti ühingule ning välisriikides puudub hagejal I esindus, ei tähenda seda, et kahju oleks tekkinud Eestis. Asjaolude kirjeldus, kuidas hagejad sõlmivad oma äritegevuses lepingulisi suhteid, ei ole pädevaks aluseks esitada hagi Eesti kohtusse. Hagejad on ise märkinud, et kahju põhjustamine toimub Rootsis.  

Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hagejad mõistnud õigesti Brüssel I määruse art 7 p 2. Kohus selgitas, et isegi juhul kui hagiavaldusest nähtuvalt oleks võimalik rakendada Brüssel I määruse artiklit 7 p 2, on tegemist valikulise kohtualluvusega. Seega hagejate mõttekäik hagiavalduses, kus hagejad toovad välja, et kahju põhjustamine toimub Rootsis, kuid Brüssel I määruse art 7 p 2 kohaselt on kohtualluvus Eestis, on ekslik. Lisaks märkis kohus, et hagejate esitatud nõuded on ebaselged ega oleks hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldamise korral sundtäidetavad. Hagejate nõue nr 6 „Kohustada Svensk Handel AB-d eemaldama kommentaarid“ on ebaselge, sest nõudest ei tulene, milliseid kommentaare täpselt peaks kostja hagejate hinnangul eemaldama.   

Eeltoodut kokku võttes ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asjas õigust mõistma. Esitatud hagiavalduse asjaolud viitavad Rootsi Kuningriigi kohtualluvusele. TsMS § 70 lg 1 näeb ette, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. TsMS § 70 lg 2 näeb ette, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus või selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole teisiti ette nähtud Brüssel I määruses. Kohus on selgitanud, et antud juhul ei allu asi Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule.  

Pädevuse puudumise tõttu keeldus kohus TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest. Kuna kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis jättis kohus ka hagi tagamise avalduse rahuldamata. Hagi tagamise taotluse osas selgitas kohus täiendavalt, et hagiavalduses on hagi tagamise taotluse korras hageja soovinud sisuliselt hagiavalduse rahuldamist. Hagi tagamise taotluse lahendamisel oleks sisuliselt ühtlasi rahuldatud hagejate nõue hagiavalduse taotluste punktis 6. Hagi tagamise eesmärgiks ei saa aga olla hagiavalduse kohene rahuldamine. Kohus viitas määruses TsMS § 383 lg 11, mille kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatist vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Hagejate esitatud hagi tagamise avaldusest ei nähtu, et hagejad oleksid maksnud tagatist. Samas on hagejad esitanud kohtule muuhulgas rahalise nõude. Eeltoodut arvesse võttes oli hagi tagamise taotlus esitatud kohtule oluliste puudustega, mis välistaksid tagamise taotluse rahuldamise ka siis, kui kohus oleks pädev hagiavaldust menetlema.  

TsMS § 372 lg 4 alusel tagastas kohus kaebuse koos lisadega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 168 lg-st 1, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.  

Määruskaebus 

19.10.2015 esitatud määruskaebuses vaidlustavad hagejad maakohtu määruse ja paluvad võtta hagi menetlusse.  

Hagejate hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et käesolev asi ei allu Eesti kohtule ning kohus on Brüssel I määrust ja Euroopa Kohtu kohtupraktikat tõlgendades või Euroopa Kohtu praktikat tähelepanuta jättes ebaõigesti leidnud, et käesoleva asja kohtualluvus ei ole Eestis. Hagejad on seisukohal, et vaidlus allub Eesti kohtule, kuna Eestis saabub kahjustava teo tagajärg ehk siin on kahju tekkimise paik, Eestis on hageja huvide kese ning rakendub ka internetis sisu nn kättesaadavuse põhimõte. Lisaks märgivad hagejad, et kohtu põhjendused seonduvalt hagejaga II on hoopis asja sisuline lahendamine – kohus on andnud hinnangu sellele, kas teatud tegu ning väidetav kahju saavad olla omavahel põhjuslikus seoses. Selliste õigusinstituutide hindamine ei ole aga hagi menetlusse võtmise staadiumis kohane.  

Brüssel I määruse art 7 p 2 tõlgendamise osas leiavad hagejad Euroopa Kohtu praktikale viidates, et Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et „koht, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda“ tuleb tõlgendada nii, et see tähendab kahju põhjustanud sündmuse paika ja kahju tekkimise paika ehk artikkel annab Euroopa Kohtu sõnul hagejale valikuvõimaluse, kas minna kahju põhjustanud sündmuse paiga kohtusse või kahju tekkimise paiga kohtusse. Hagejad ei nõustu maakohtu analüüsist jääva muljega, et kuivõrd kahju on põhjustatud Rootsis, siis ei tulegi enam kohtualluvuse määramisel vaadata seda, kus on tekkinud kahju. Hagejad leiavad, et kahju tekkimise kohtaks on Eesti Vabariik, kuna Eestis saabub kahjustava teo tagajärg ning Eestis on hageja huvide kese, lisaks rakendub ka nn kättesaadavuse põhimõte.   

Selleks, et teha kindlaks, millised Euroopa Kohtu lahendeid termini „kahju tekkimise paik“ tõlgendamiseks kasutada, tuleb kindlaks teha, mis õiguste rikkumisega on käesoleval juhul tegemist. Seda põhjusel, et Euroopa Kohus on juba täpsustanud mitte üksnes seda, et kahju tekkimise paik selle sätte tähenduses võib varieeruda sõltuvalt selle õiguse laadist, mida on väidetavalt rikutud, vaid ka seda, et oht, et kahju tekib teises liikmesriigis, sõltub sellest, kas väidetavalt rikutud õigus on selles liikmesriigis kaitstud. Euroopa Kohus on kaubamärgi registreerimise näitel rõhutaud, et „vastupidi olukorrale, kus isik leiab, et on rikutud tema isikuõigusi, mis on kaitstud kõigis liikmesriikides, piirdub siseriikliku kaubamärgi registreerimisega antud kaitse põhimõtteliselt vastava liikmesriigi territooriumiga, mistõttu omanik ei saa sellele kaitsele üldjuhul väljaspool seda territooriumi tugineda.”  Antud juhul on rikutud hageja põhiõigusi, mis on kaitstud kõigis liikmeriikides sh Eestis. Hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste hinnangute avaldamisega on rikutud sh hageja põhiõigust ettevõtlusele. Lisaks märgivad hagejad, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kahju tekkimise paigaks see koht, kus saabus lepinguvälist vastutust kaasa tuua võiva teo tagajärg. Interneti valdkonnas on Euroopa Kohus täpsustanud, et Brüssel I määruse artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et kui isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga, siis võib isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas kas selle riigi kohtute poole, kus on teabesisu avaldaja asukoht, või selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese. Paik, kus on isiku huvide kese, vastab 

Euroopa Kohtu hinnangul üldiselt tema alalisele elukohale ja seega juriidilise isiku puhul üldiselt tema asukohale. Hageja I, tema töötajad ja kontor asuvad Eestis. Hageja juhtkond ja töötajad tegutsevad ning elavad Eestis. Kõik lepingujärgsed tasud kantakse Eesti ühingule ning välisriikides puudub hagejal I mistahes esindus või filiaal. Seega saabub Eestis kahjustava teo tagajärg ja just Eestis on hageja huvide kese.  

Hagejad ei nõustu maakohtu hinnanguga, mille kohaselt ei ole Pez Hejduki lahend, mis sätestab sh kättesaadavuse põhimõtte, asjakohane. Maakohus leidis, et hageja esitatud asjaolu, et vaidlusalune veebileht oli ligipääsetav Eestis, ei saa olla automaatselt aluseks sellele, et tsiviilasja tuleks lahendada Eesti kohtus. Seoses viidatud lahendiga leidis maakohus muu hulgas, et foto on vaatajatele mõistetav ka ilma keelelise kontekstita ja et Austrias ja Saksmaal elavad isikud ei vaja teineteisest arusaamiseks tõlgi abi. Hagejate jaoks on kohtu vastav põhjendus uudne ning hagejatele teadaolevalt ei ole sellisele põhjendusele tuginenud ühelgi korral Euroopa Kohus. Hagejad märgivad, et keele analüüsimine on üks osa „suunamise kriteeriumi“ hindamisest. Tulenevalt mitmest Euroopa Kohtu lahendist ei nõua aga määruse artikli 5 punkt 3 seda, et vaidlusalune internetilehekülg oleks „suunatud” sellesse liikmesriiki, mille kohtusse pöörduti. Seega ei ole kohtualluvuse kindlakstegemiseks kahju tekkimise koha kindlaksmääramisel tähtsust asjaolul, et internetilehekülg ei ole suunatud asja menetleva kohtu asukohaliikmesriigile. Hagejad leiavad, et seega kahju tekkimise koha kindlaksmääramisel Brüssel I määruse art 7 p 2 mõttes piisab sellest, kui internetilehekülg, millel rikutakse universaalseid õigusi on kättesaadav asukohaliikmesriigis.   

Seoses kohtualluvusega hageja II osas märgivad hagejad, et kahju tekkimise paigaks on Eesti, kuna hingelised kannatused ja üleelamised, mis toovad kaasa isikuõiguste rikkumise, leiavad aset Eesti Vabariigis, mistõttu on ka hageja II osas kohtualluvus Brüssel I määruse artikkel 7 p 2 alusel Eesti Vabariik. Lisaks on ka hageja II elukohaks Eesti. Seega on antud juhul Eesti kohus pädev hindama vaidlust ka hageja II osas. Seoses hagejate nõuetega andmete ümberlükkamiseks, kommentaaride eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on maakohus jätnud põhjendamata, miks ei saa viidatud nõuded olla Brüssel I järgi alluvad Eesti kohtule. Hagejad kohtu järeldusega ei nõustu. Brüssel I määruse art 7 p-le 2 viidates märgivad hagejad, et antud juhul on kõik hagejate poolt esitanud nõuded ja kasutatavad õiguskaitsevahendid seotud  sellega, et kostja on tekitanud hagejatele lepinguvälist kahju ning see kahju on toimunud Eestis. Kusagilt ei tulene, et sellises olukorras tuleb analüüsida veel mingisuguseid kolmandaid Brüssel I määruse sätteid. Seega lisaks kahjunõuetele ka teiste lepinguvälise kahju põhjustamisega seotud õiguskaitsevahendite kasutamine ei välista antud juhul Eesti kohtu kohtualluvust.   

Edasine menetluse käik 

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.  

Ringkonnakohtu seisukoht 

Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 01.10.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 

Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.  Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et iseenesest asjakohane on hagejate poolt nii hagiavalduses kui ka määruskaebuses esitatud viide Euroopa Kohtu lahendi C-441/13, Pez Hejduk vs EnergieAgentur.NRW GmbH punktile 18, milles Euroopa Kohus on nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 3 tõlgendamise küsimust puudutava eelotsusetaotluse lahendamisel osundanud Euroopa Kohtu varasemale praktikale, millest nähtub, et määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 kasutatud väljendis „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda” on peetud silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise paika, millest tulenevalt võib kostjat hageja valikul kaevata kas ühe või teise asjaomase paiga kohtusse. Viidatud Euroopa Kohtu lahendis antud tõlgendusega määruse nr 44/2001 artikli 5 punktile  3 saab ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüssel I määrus) artikkel 7 punkti 2 tõlgendamisel, mis on sisult identne määruse nr 44/2001 artikli 5 punktiga 3. Seega sõltumata sellest, et käesoleva vaidluse asjaolud erinevad oluliselt viidatud Euroopa Kohtu lahendis esinenud asjaoludest, võib olukorras, kus kahju põhjustanud sündmuse paik ja kahju tekkimise paik on erinevad, hagejal olla Brüssel I määruse artikkel 7 punktist 2 ja vastavale sättele Euroopa Kohtu poolt antud tõlgendusest tulenevalt valikuvõimalus, kas minna kahju põhjustanud sündmuse paiga kohtusse või kahju tekkimise paiga kohtusse. Seejuures on aga oluline silmas pidada ka hagejate poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendi C-441/13, Pez Hejduk vs EnergieAgentur.NRW GmbH punktis 19 märgitut, mille kohaselt on väljakujunenud kohtupraktika seisukohal, et määruse artikli 5 punktis 3 ette nähtud kohtualluvuse eeskiri põhineb vaidluse ning kahjustava sündmuse toimumise või toimuda võimise koha kohtu vahelisel eriti tihedal seotusel, mis õigustab sellele kohtule pädevuse andmist korrakohase õigusemõistmise tagamise ja menetluse otstarbeka korraldamise põhjustel.  

Hagejad avaldavad määruskaebuses sarnaselt varasemas menetluses leitule, et kahju on põhjustatud Rootsis, kuid on seisukohal, et kahju tekkimise kohaks on Eesti Vabariik. Seisukohale, mille kohaselt on kahju tekkimise kohaks Eesti Vabariik, on hagejad jõudnud põhjendustel, et Eestis saabub kahjustava teo tagajärg, Eestis on hageja I huvide kese ning internetilehekülg, millel rikutakse universaalseid õigusi, on Eestis kättesaadav. Lisaks on hagejad kaebuses märkinud, et tegemaks kindlaks, milliseid Euroopa Kohtu lahendeid termini „kahju tekkimise paik“ tõlgendamiseks kasutada, tuleb kindlaks teha, milliste õiguste rikkumisega on käesoleval juhul tegemist. Hagejad on seisukohal, et antud juhul on rikutud hageja I põhiõigusi, sh hageja I põhiõigust ettevõtlusele, mis on kaitstud kõigis liikmesriikides, sh Eestis. Ringkonnakohus hagejate eeltoodud põhjendustega ei nõustu ning leiab, et need ei võimalda käesoleval juhul pidada kahju tekkimise paigaks Eesti Vabariiki ega sellest tulenevalt esitada hagi Brüssel I määruse artikli 7 punkti 2 alusel Eesti kohtusse. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.  Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad kaebuses sisuliselt põhistanud ega tõendanud hagejatele kahju tekkimist Eestis. Vastupidisele järeldusele ei võimalda jõuda ka määruskaebuse väide, mille kohaselt on hageja I huvide kese Eestis, sest Eestis asuvad tema juhtkond, töötajad ja kontor. Lähtudes hagiavalduse kokkuvõttes märgitust, mille kohaselt on hagejal I tekkinud kahju tema majandustegevuse halvamisest Rootsis, samuti hagiavalduses viidatud hageja I käibest Rootsi kroonides, väitest, mille kohaselt seisneb hageja I äritegevus rootsikeelse andmebaasi pidamises internetikeskkonnas www.bolagsupplysningen.se ja asjaolust, et äriregistrist kättesaadavast hageja I 2014. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt seisneb suuliselt kogu hageja I majandustegevus teenuse osutamises Rootsi klientidele, ei ole põhjendatud kaebuse väide, mille kohaselt asub hageja I huvide kese Eestis. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, mille kohaselt piisab kahju tekkimise koha kindlaksmääramisel Brüssel I määruse artikli 7 punkti 2 mõttes sellest, kui internetilehekülg, millel rikutakse universaalseid õigusi, on kättesaadav asukohaliikmesriigis. 

Hagejate esitatud asjaolu, et vaidlusalune veebileht oli ligipääsetav Eestis, ei saa olla automaatselt aluseks sellele, et tsiviilasja oleks pädev lahendama Eesti kohus. Maakohtu poolt osundatu, et vaidlusalusel veebilehel avaldatud rootsikeelsed kommentaarid ei ole Eestis elavatele isikutele ning ettevõtetele ilma tõlketa arusaadavad, on üheks kriteeriumiks, mis ei võimalda käesoleva vaidluse asjaolusid samastada hagejate poolt esiletoodud Euroopa Kohtu lahendi nr C-441/13, Pez Hejduk vs EnergieAgentur.NRW GmbH asjaoludega ja kohtu sellekohaste järeldustega. Selles osas on maakohus õigesti leidnud, et hagejate viide Euroopa Kohtu lahendile nr C-441/13 ei ole asjakohane, kuivõrd viidatud lahendi puhul oli tegemist autoriõigusliku vaidlusega Austrias elava hageja ja Saksamaal asuva kostja vahel seoses kostja poolt hageja tehtud fotode avaldamisega internetileheküljel ilma hageja nõusolekuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ega pea siinkohal vajalikuks maakohtu motiive korrata.  

Määruskaebuses on hagejad tuginenud muu hulgas Euroopa Kohtu lahendi nr C-170/12, Peter Pinckney vs KDG Mediatech AG punktile 32, milles kohus on rõhutanud, et kahju tekkimise koht võib varieeruda sõltuvalt õiguse liigist, mida rikuti. Hagejad on määruskaebuses teinud ebaõige järelduse, et kui hageja I kui juriidilise isiku suhtes on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, on tegemist juriidilise isiku ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse rikkumisega. Ringkonnakohus selgitab, et ettevõtlusvabadusest kui põhiõigusest ei tulene juriidilistele isikutele põhiseaduse §-s 17 sätestatud põhiõigus au ja väärikuse kaitsele. Hagejate poolt esiletoodud asjaolude pinnalt ei saa seega olla tegemist hageja I ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse rikkumisega. Seega ei võimalda ka kaebuse väited hageja I Eestis kaitstud põhiõiguste rikkumisest asuda seisukohale, et Eesti kohus on pädev asja lahendama.   

Eeltoodud asjaolusid arvestades ei saa ringkonnakohtu hinnangul käesoleva vaidluse ega Eesti kohtute vahelist sidet pidada selliseks, et see õigustaks Eesti kohtule pädevuse andmist korrakohase õigusemõistmise tagamise ja menetluse otstarbeka korraldamise põhjustel. Kohtu arvates on õigusemõistmise tõrgeteta toimimine, menetluse nõuetekohane korraldamine ning kostja õiguste kohane tagamine võimalik hagejate pöördumisel Rootsi Kuningriigi kohtusse. Samuti ei oleks asjas pädevuse andmine Eesti kohtule kooskõlas kohtualluvuse etteaimatavuse eesmärgiga, kuivõrd Rootsi Kuningriigis tegutsev ning andmeid avaldav kostja ei saa mõistlikult ette näha, et rootsikeelses meedias avaldatud andmete tõttu pöördutakse tema vastu nõudega Eesti Vabariigi kohtusse.   

Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hagejate kanda.    

/allkirjastatud digitaalselt/ 

Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/  

Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/        

Kaupo Paal  

Määrus osaliselt tühistatud Riigikohtu 23.03.2016 määrusega  

RESOLUTSIOON 

1. Taotleda Euroopa Kohtult eelotsust alltoodud küsimustes. 

1) Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui isiku õigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib isik esitada ebaõigete andmete ümberlükkamise ja tema õigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamise hagi iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav, selle liikmesriigi territooriumil tekkinud kahju osas?

2) Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et juriidiline isik, kelle õigusi on väidetavalt rikutud internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib andmete ümberlükkamise, kommentaare eemaldama kohustamise ning internetis ebaõigete andmete avaldamise tõttu tekkinud varalise kahju hüvitamise nõuetega pöörduda kogu temale tekitatud kahju osas selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese?

3) Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et: 

-    juriidilise isiku huvide kese asub, ja seega juriidilisele isikule kahju tekkimist võib eeldada liikmesriigis, kus on juriidilise isiku asukoht; või 

-    juriidilise isiku huvide keskme, ja seega juriidilisele isikule kahju tekkimise paiga kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, nagu juriidilise isiku asu- ja tegevuskoht, klientide asukoht ning tehingute sõlmimise mudel? 

2. Eraldada Bolagsupplysningen OÜ nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kommentaare eemaldama kohustamiseks ja varalise kahju 56 634 eurot 99 senti väljamõistmiseks ning II nõue mittevaralise kahju väljamõistmiseks iseseisvateks menetlusteks. Jätta II hagi lahendamise tsiviilasja numbriks 2-15-14492. 

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2015. a ja Harju Maakohtu 1. oktoobri 2015. a määrused tsiviilasjas nr 2-15-14492 osas, milles kohtud jätsid menetlusse võtmata II hagiavalduse mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Saata asi II hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Harju Maakohtule. 

4. II määruskaebus rahuldada. 

5. Peatada Bolagsupplysningen OÜ hagiavalduse menetlus kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1 toodud küsimustes.